Tere,
2007. aastal kohtusin endas kaua igatsetud tantsijaga. Tundsin ta kohe ära, aga ei teadnud veel temast midagi. Elutants hakkas end hoogude kaupa lahti rullima. Liikumine loksutas tardumuse lahti ja tundmised ujusid pinnale. Nutsin ja rõõmustasin, kurvastasin ja õppisin allasurutud hirme ja viha tundma.. Rändasin metsikuid vahemaid nii sise, kui välis keskondades. Tekkisid ühendused olemuse erinevate kihtidega ja äratundmised oma soovidest. Pühendusin täielikult enese äratundmise seiklusele.
Tantsisin, hingasin, laulsin, tagusin trumme, reisisin, joogatasin, armastasin, vihkasin
2017 lõpetasin Open Floor vabastava teadliku liikumise ja tantsu juhendaja väljaõppe. Mäletan hirmu ja teadmatuse survet. Mul oli selline tunne nagu oleksin keldrist katusele kukkunud särava paljastava päikse kätte. Hirmus ongi olnud. Nagu mullamutt, kes end maa-alt välja kaevas ja siis päikse käes nägemise kaotas. Kogu endas lahtiloksutatu hakkas tantsima tõe tantsu. Inimmina vastab vastuvõtmistes ja ka vastupanemistes siiani.
Muutus on võimas ja jätkab tantsimist. Pole enam teist, kelle peale näpuga näidata ja unistust, et prints tuleb ja teeb. Elu ja tants lihtsalt loob ja inimosa minus lihtsal tunnistab
Viimased paar aastat tantsin köiel. Tähelepanu on nina all ja kõigekülgsusel. Suured jäälahmakad on sellise intiimsuse paistel sulama hakanud ja ühel päeval hiljuti nägin peeglist armastust.
Selline tants siis…
Kutsun sind oma tunnistamisi Avatud Põrandale jagama!
Kuulates, tunnetades, alistudes impulsside juhatusele,
sa tead
Osalejad minust ja põrandast
Hakkas maitsema kohe, kui esimest korda proovisin. Sain esimesel tantsutunnil kohe aru, et jaa see on minu jaoks, jõudsin koju. Ja nüüd tõstan endale uusi tantsuportse võimalusel regulaarselt ja igal nädalal vähemalt korra, vahel ka mitu päeva järjest.
Iga kord on maitse erinev, uued ja senitundmata nüansid ilmnevad, uued ja tuttavad maitseained, kooslused, tekstuurid, vürtsid ja pidulaua kaaslased. Peakokk on iga kord üks kindel ja see on Eeva. Iga kord maitsestab ta tantsu erineva mitmekülgse muusikaga, keha ankrutega, ülesannetega. Alati on tulemus erinev, kordumatu ja ainulaadne. Muutumatu on seejuures aga Eeva tähelepanu, kohalolu, hoolitsus ja turvalise ruumi hoidmine. Kõik on lubatud, tulla kuis oled ja olla sellega mis on ja mida pole. Kaasa on vaja võtta vaid iseend.
Olen saanud aru, et tantsides toimub alati muutus, ükskõik millega põrandale lähen. Valuga, rõõmuga, ükskõiksusega, igavusega, mängulustiga. Astudes ühe väikese sammu korraga, tehes liigutuse korraga, toimub muutus. Kohal olles ja lubades, märgates ja tunnistades saan jälle raasukese endale lähemale, kaaslastele lähemale, usaldusele lähemale.
Aitäh, armas Eeva ja tantsu kaasteelised nende imemaitsvate tantsu pidusöökide eest!
Olen tantsu sõltlane, julgen seda tunnistada ja loodan, et see sõltuvus ainult süveneb!
Maitsvaid uusi tantsuportse!
Juhhõissa!
Renate
Iga tund on erinev ning enamasti kogen midagi, mida ma ei osanud oodata. Vahel on tantsimine ning erinevad harjutused lihtsalt lõdvestavad, vahel aga kogen rohkemat. Tantsides vallanduvad erinevad tunded. Enamasti on see rõõm, aga vahel elab keha läbi negatiivseid tundeid – hirm, ärevus, kurbus, lein. Olen aru saanud, et siis tuleb sellega lihtsalt kaasa minna ning need tunded läbi elada. Nad ilmselt on meil alateadvuses ja vabastav tants „toob nad pinnale“. See toimib nagu omamoodi psühhoteraapia, ainult et seda reaktsiooni ei vallanda mitte sõnaline analüüs, vaid kehaline liikumine ja oma kehale keskendumine. Mõju on aga sarnane klassikalise psühhoteraapiaga- oma negatiivsete tunnete alateadvusest vallapäästmine toob hiljem kergendust.
Oma lapsepõlves õppisin ma selgeks tunnete allasurumise. Sel viisil on ka võimalik negatiivsete tunnetega tegeleda, aga ainult ajutiselt. Need jäävad ikkagi kuhugi „kaane alla“ alles ning mõjutavad meid. Nendest vabanemiseks tuleb kehal (või meelel või mõlemal) lubada neil esile kerkida. Vabastav tants võimaldab seda. Selliseid hetki ei juhtu sageli, ainult aeg-ajalt, aga sagedamini seda polegi ilmselt vaja.
Vabastav tants on minu jaoks meditatiivne praktika, mis viib läbi enesetunnetuse maailma parema mõistmiseni ja vaimse avardumiseni. Eks me vaimsete otsingutega tegeleme kõik rohkemal või vähemal määral ja minu jaoks on see teekond, mis ilmselt ei lõpe mu eluajal … Tantsu ajal mu pea tühjeneb mõtetest ja keskendun tunnetamisele. Veidral kombel viib see mingite mõtete või ideede selginemisele. See tunnetuslik protsess on aeglane, kobav ja otsiv, ent ma hindan seda kogemust väga ning see annab elule värvi.
Ma olen Sulle, Eeva, väga tänulik nende tundide eest. Need aitavad mul talvemasendusest hoiduda ning ennast aktsepteerida - oma keha, oma olemust.
Tairi
Ma tantsin sest tantsul on võluvõime muuta seisundeid minu sees, näiteks kurbus rõõmuks ja valu armastuseks. Liikumine on lõputu avastamine, uurimine ja taipamine... et see võlur olen ma ju ise.
Mari
Open Floor Estonia• teadlik vabastav liikumine•tants pole Eestis veel eriti laialt teada või tuntud, kuigi vabastav või ekstaatiline tants seda omas ringkonnas on. Olles saanud Eevaga tutvuse ja sõpruse läbi õppida veidi Open Floor ehk Avatud Põranda ruumi tundma, on see mind puudutanud läbi oma hetketõe tunnistamise ja kehas vabastavate liikumiste avalduda lubamise.
Selle asemel, et viia tähelepanu kehas kohalolemisest muudesse seisundivärvidesse juhatab Eeva oma ruumides enese hetkes avalduvat ehedust sõbralikult uudistama. Näiteks nägema mõnda harjumust või ebamugavust ning seeläbi selle tunnistamise läbi lubada sellel liikuda oma liikumist. Ühel hetkel võib nii üllatuslikult avastada, et seda seisundivärvi või mustrit enam sellisel kujul üles ei kerki. (See võib olla suuremal või vähemal määral elumuutev, kui tegemist on mingi tunde või seisunditajuga, mis inimest näiteks suure osa elust on saatnud)
Mind on õpetanud Avatud Põrand liikuma. Päriselt liikuma. Tegema kasvõi mikroliigutust, kui avastan end parasjagu tardumusest (mingisuguse info ülevoolust, ülestimulatsioonist, oskamatusest seda lõpuni seedida, turvalisusepuudusest ja soovist mitte liikuda). Ilmselt igaüks on seda kas suuremal või vähemal määral tundnud. Või siis harjunud sellest seisundist end ikkagi "käima tõmbama" ja "asjad ära tegema". See on muidugi pikas perspektiivis tervisele kurnav.
Tegelikult saab ka nii, et sa ei kasuta enda peal "jõudu" või "survestamist" (kollektiivne toimetulekuharjumus, mida tasapisi - eriti nooremad generatsioonid - välja on juurimas), vaid lihtsalt pehmest kohalolust oma kehas. Surve on midagi, mida niikuinii oleme mõeldud kogema ja tundma, kuid vahe on teadlikkuses ja sellega kas olemises või sellele reageerimises.
Keha on nii sõbralik ja valmis muutuseks, kui vaid lubame selle loomulikul rütmil avalduda. Kui tunneme end piisavalt turvaliselt. Ja kui ruumihoidja kannab endas ühendust sellise turvalisusetasandiga, et me saame iseendas teha läbimurde. Sest temagi on selle kunagi selles kohas teinud.
Eeva on äärmiselt rikkalikku ja värvika elukogemuse ning tarkusega (mida teab ilmselt igaüks, kes temaga kokku puutunud) ning see loob ruumi paljude sügavate tasandite lihtsaks ilmnemiseks Avatud Põrandal.
Seega, kui sind kõnetab
mõnusam, pehmem ja sõbralikum suhe iseendaga
vaba ja maandunud tunne oma kehas
liikuvus ja eneseavastamine läbi tantsu ja tõeliselt hea muusika (Eeva pleilistid on )
soov tunda rõõmu ja mõnu kehas olemisest,
siis tõesti käsi südamel soovitan Eeva Avatud Põranda tunde ja ka eraviisilisi kehacoachingu sessioone/mentorlust
Kadi